Hooldusõigus – kellel on õigus otsustada lapse tuleviku üle?

Lahkuminek tähendab uut algust ka vanemluses. Hooldusõiguse küsimused tekitavad tihtilugu võimuvõitluse ning ei suudeta enam eristada olulist ebaolulisest.

Me aitame sul mõista hooldusõiguse sisu ja leida lahenduse, mis tagab sinu lapsele parima võimaliku kaitse ja stabiilse elukorralduse.

Mis on hooldusõigus?

See on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh otsustada tema igapäevaelu ja ka tulevikuküsimustes, näiteks elukoha, hariduse ja tervishoiu üle.

Ühine vs ainuhooldusõigus?

Selgitame lühidalt, et seadusejärgselt on vanematel ühine hooldusõigus, kuid teatud tingimustel saab seda piirata lapse huvides.

Sinu samm-sammuline tegevuskava
lapsele parima lahenduseni jõudmiseks

Kuidas?

I samm: Hinda olukorda

Kas teievaheline koostöö lapse asjus toimib? Kui suudate olulistes küsimustes (kool, elukoht) kokku leppida, on ühine hooldusõigus lapsele parim.

II samm: Riiklik perelepitus, lastekaitsespetsialist või advokaat:

Kui näed, et kokkulepet on võimalik saavutada, aga dialoog on pigem keeruline, aitab lepitaja leida ühise keele ilma kohtuta. Lepitaja on neutraalne nõuandja, kes lähtub alati lapse heaolust. Saab rakendada siis, kui mõlemad osapooled on lepitaja (perelepitus, lastekaitse) kaasamiseks valmis.

Samuti on paljud kasutanud advokaadi teenust, et ekspert saaks neutraalse osapoolena asjaolud hinnata ja anda koheselt õiguslik hinnang, arvestades mõlema osapoole sisendit, filtreerides sealt välja emotsioonid ja tuginedes ainult lapse heaolule.

III samm: Vali sobiv tee

Kui saate kokkuleppele, siis soovitame sõlmida notariaalne kokkulepe. See on sinu/teie „turvavõrk“.

IV samm: Kui kokkulepet ei ole võimalik rahumeelselt saavutada mitte mingil eelviidatud juhul.

Kui üks vanem takistab olulisi otsuseid (nt ei anna nõusolekut lapsele passi tegemiseks või koolivahetuseks, kui see on põhjendatud), või kui lapse turvalisus ja areng on ohus, on hooldusõiguse piiramine, teatud teemade osas otsustusõiguse üleandmine ainus ja vajalik viis, mis tagab lapsele parima kaitse ja tuleviku. See tähendab, et on vajalik pöörduda kohtusse.

Kui omavahelised kokkulepped ei õnnestu

Abi on olemas ka siis, kui omavahelist rahumeelset kokkulepet ei sünni.

Läbirääkimised, nõustamine

Alati ei pea kohe kohtu poole vaatama, kui kahekesi arutades tekib erimeelsusi. Soovitame pidada nõu advokaadiga, et saaksid teadmise ja kindluse, kas järeleandmiste tegemine oleks mõistlik või oleks planeeritav järeleandmine juba enese kahjustamine. Advokaadi abiga on võimalik teise poolega läbirääkimisi pidada ka enne kohtu poole pöördumist.

Kohtusse pöördumine

Kohtusse pöördumine on viimane, kuid siiski vaidlust lõplikult lahendav abinõu. Kui kohus tundub hirmutav, siis küsi endalt: kas tahan selle vaidluse ära lõpetada ja eluga edasi minna või olen valmis jätkama lõputult segaste vaidlustega, millega jätkub ka hirm ja turvalisuse puudumine?

MILLEST ALUSTADA?

Katrin on Sinu kõrval – üle 20 aasta kogemust perekonnaõiguses, sh hooldusõiguse asjades.

Konsultatsioon: Võta minuga ühendust, kui tunned ennast ebakindlalt ja ei tea, kas oled teise poolega läbirääkimistes õigel teel.
Tegevuskava: Konsultatsiooni tulemusel koostan vastavalt Sinu olukorrale ja soovidele personaalse tegevuskava, kuidas hooldusõiguse küsimustega edasi minna. Soovi korral asume koos tegevuskava ellu viima, teeme vastavalt olukorra kujunemisele kohandusi ning aitan Sind läbirääkimistes ja kogu asjaajamises.
Lõpplahendus: Olen Su kõrval kogu teekonna välte ja aitan emotsioonides välja sõeluda faktid, et saavutada õiglane tulemus.

Korduma kippuvad küsimused

1. Mis vahe on hooldusõigusel ja suhtluskorral?

Hooldusõigus tähendab õigust ja kohustust langetada lapse elu puudutavaid olulisi otsuseid (nt haridus, tervishoid, elukoht). Suhtluskord on aga kokkulepe selle kohta, millal laps viibib füüsiliselt ühe või teise vanemaga. Need on kaks eraldiseisvat asja – ka ühise hooldusõiguse puhul on paigas konkreetne suhtluskord.

2. Kas ma saan lapse perekonnanime või kooli muuta ilma teise vanema nõusolekuta?

Ühise hooldusõiguse puhul peavad mõlemad vanemad olema olulistes küsimustes, nagu koolivahetus või nime muutmine, ühel nõul. Kui üks vanem teeb sellise otsuse ainuisikuliselt, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtusse hooldusõiguse osaliseks ümbervaatamiseks või otsustusõiguse saamiseks antud küsimuses.

3. Millal on põhjendatud ainuhooldusõiguse taotlemine?

Ainuhooldusõigust (või osa hooldusõiguse üleandmist ühele vanemale) kaalutakse siis, kui ühine otsustamine on lapse huvidega vastuolus. Näiteks kui üks vanem on pikaajaliselt kättesaamatu, keeldub põhjendamatult koostööst olulistes küsimustes või kui lapse turvalisus on ohus. Kohus lähtub alati lapse parimatest huvidest.

4. Kas hooldusõigus lõppeb automaatselt, kui me lahutame?

Ei, lahutus ei lõpeta vanemate ühist hooldusõigust. Seaduse järgi jääb vanemlus ja ühine vastutus lapse eest kestma ka pärast abielu lõppemist. Hooldusõiguse muutmiseks on vaja eraldi kokkulepet või kohtuotsust.

5. Mida teha, kui teine vanem takistab hooldusõiguse teostamist (nt ei anna nõusolekut dokumendi tegemiseks)?

See on märk koostöö puudumisest. Sellisel juhul on esmane soovitus proovida perelepitust. Kui see tulemust ei anna, saab pöörduda kohtu poole, et taotleda otsustusõiguse üleandmist konkreetses küsimuses (nt lapsele passi taotlemine või kooli valimine).

Kuula meie viimast podcasti

Arutlesime varasuhete teemal ning tõime välja mõned sagedamini esinevad probleemkohad ja lahendused.

Jäta mulle enda olukorra kirjeldus

Soovi korral võid minuga otse ühendust võtta või küsida vaba aega meie büroost.

Kontakt

Tallinn

Pärnu

Õigust mõistab ainult kohus (PS § 146). Kodulehel kasutatud näited on juhuslikud
ning kodulehe pidaja õiguslik hinnang ei pruugi kattuda kohtu seisukohtadega.