Hooldusõigus – kellel on õigus otsustada lapse tuleviku üle?

Lahkuminek tähendab uut algust ka vanemluses. Hooldusõiguse küsimused tekitavad tihti võimuvõitluse ning raske võib olla eristada olulist vähemolulisest.

Me aitame Sul mõista hooldusõiguse sisu ning leiame lahenduse, kui last puudutavad vaidlused ei võimalda Sul tegutseda lapse parimates huvides.

Mis on hooldusõigus?

Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. See hõlmab lapse igapäevaeluga seotud otsuste tegemist ning oluliste tulevikuküsimuste lahendamist, näiteks lapse elukoha, hariduse ja tervishoiu üle otsustamist.

Ühine vs ainuhooldusõigus? Ainuotsustusõigus?

Vanematel on reeglina ühine hooldusõigus. Kui see on lapse huvides vajalik, on võimalik kohtusse pöördumisel taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmist. Üldjuhul ei lõpetata ühist hooldusõigust täielikult, vaid üksnes valdkondades, milles on vanematel erimeelsusi. Kui lahendada on vaja üksikküsimusi (nt lapse koolivalik), saab taotleda selles küsimuses ainuotsustusõigust.

Sinu samm-sammuline tegevuskava
lapsele parima lahenduseni jõudmiseks

Kuidas?

I samm: Hinda olukorda

Kas vanemate koostöö last puudutavates küsimustes toimib? Kui suudate vanematena omavahel kokkuleppeid teha, on see lapsele alati kõige parem.

II samm: Läbirääkimised

Kui kokkulepete tegemine on keeruline, proovi siiski. Mõtle läbi oma nägemus ja pane kirja selged ettepanekud. Palu teisel vanemal teha sama. Kui mingites küsimustes olete üksmeelel, on see hea alguspunkt. Arutage, kas mõnes küsimuses, milles olete erineval arvamusel, oleks võimalik hoopis kolmas lahendus.

III samm: Kasuta spetsialisti abi

Saamaks selgust, mis võiks olla lapse parimates huvides, võid pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja (laste heaolu spetsialist, lastekaitsespetsialist) poole.
Enda õiguste ja võimaluste, aga ka kohustuste täpsemaks teadasaamiseks võid julgelt pöörduda advokaadi poole.

Kui vaidlus hooldusõiguse küsimustes hõlmab ka lapsega suhtlemise korda, on vanematel võimalik saada riiklikku perelepitusteenust (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus).

IV samm: Kokkulepete sõlmimine

Kui koostöö toimib, on ka suuliselt väljendatud üksmeel kokkulepe ning kirjalikult selle jäädvustamine ei ole reeglina vajalik.

Suuremate eriarvamuste korral kokkuleppele jõudmisel soovitame need selgelt ja ühemõtteliselt fikseerida. See annab tulevikuks raamistiku ja põhimõtted, samuti kindlustunde. Perelepitusteenuse kasutamisel aitab kokkuleppeid sõnastada lepitaja.

Teatud juhtudel on vajalik vormistada eraldi nõusolek. Näiteks reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek, mis võib üldjuhul olla lihtkirjalik, kuid mida saab ka notariaalselt kinnitada. Enne reisi soovitame uurida lennufirmade ja sihtriigi nõudeid.

Kui omavahelised kokkulepped ei õnnestu

Abi on olemas ka siis, kui omavahelist rahumeelset kokkulepet ei sünni.

Nõustamine

Kui Sa veel pole seda teinud, on viimane aeg enne kohtu poole pöördumist pidada nõu advokaadiga. Saad teadmise ja kindluse, et oled enne kohtu poole pöördumist kõiki võimalusi kasutanud. Advokaat aitab ka mõista, millised on Sinu võimalused kohtu poole pöördumisel, näiteks millise taotluse peaksid esitama.

Kohtusse pöördumine

Kui kokkuleppeid ei ole võimalik mitte kuidagi saavutada ja see takistab lapse elus vajalike ostuste tegemist, jääb viimase võimalusena kohtu poole pöördumine. Loomulikult saab kohtu poole pöörduda juhul, kui teine vanem selgelt kahjustab last või ei ole võimeline lapsega seotud küsimusi otsustama või neis kaasa rääkima. Teatud olukordades on mõistetav, et läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete sõlmimine on võimatu.

MILLEST ALUSTADA?

Katrin on Sinu kõrval: 19+ aastat kogemust perekonnaõiguses, sh hooldusõiguse asjades.

Konsultatsioon: Võta minuga ühendust, kui tunned ennast ebakindlalt ja ei tea, kas oled teise poolega läbirääkimistes õigel teel.
Tegevuskava: Konsultatsiooni tulemusel koostan vastavalt Sinu olukorrale ja soovidele personaalse tegevuskava, kuidas hooldusõiguse küsimustega edasi minna. Soovi korral asume koos tegevuskava ellu viima, teeme vastavalt olukorra kujunemisele kohandusi ning aitan Sind läbirääkimistes ja kogu asjaajamises.
Esindus kohtus: Kui on vaja kohtu poole pöörduda, aitan koostada kõik vajalikud avaldused ja muud menetlusdokumendid. Samuti nõustan, milliseid tõendeid võib olla vaja kohtule esitada. Olen Sinuga kaasas kohtuistungitel ja aitan kõiges, mis kohtumenetlust puudutab.
Lõpplahendus: Olen Su kõrval kogu teekonna vältel ja aitan emotsioonidest välja sõeluda faktid, et saavutada õiglane tulemus.

Korduma kippuvad küsimused

1. Mis vahe on hooldusõigusel ja suhtluskorral?

Hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimusi lahendatakse sageli koos samas kohtumenetluses, kuid sisult on need erinevad teemad. Hooldusõigus tähendab vanema õigust ja kohustust teha lapse elu puudutavaid olulisi otsuseid, näiteks valida tema elukoht, kool või ravi ning esindada last. Suhtluskord määrab, millal ja kuidas laps kummagi vanemaga aega veedab ja suhtleb.

2. Kas ma saan lapse perekonnanime või kooli muuta ilma teise vanema nõusolekuta?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peavad nad lapse perekonnanime või kooli muutmises olema üksmeelel. Kui tehniline lahendus võimaldab avalduse esitada või valiku teha ühel vanemal, eeldatakse seaduse järgi teise vanema nõusolekut. Kui teine vanem tegelikult nõus ei ole, võib ta sellest asjaomasele asutusele teada anda või pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, võib kohus anda selles konkreetses küsimuses otsustusõiguse ühele vanemale, muutmata hooldusõiguse jaotust laiemalt. Lapse perekonnanime muutmine teise vanema nõusolekuta on aga pigem erandlik, kuna nimi on osa lapse identiteedist ja selle säilitamine on üldjuhul lapse huvides.

3. Millal on põhjendatud ainuhooldusõiguse taotlemine?

Ainuhooldusõiguse taotlemine võib olla põhjendatud siis, kui vanemad ei suuda lapse olulistes küsimustes kokkuleppele jõuda, mistõttu ei ole ühise hooldusõiguse teostamine võimalik ja lapse huvid võivad kahjustada saada.

Vaidlus võib puudutada erinevaid valdkondi, näiteks lapse viibimiskohta, haridust või tervist. Ühise hooldusõiguse lõpetamise taotlemisel tuleb üldjuhul iga valdkonna puhul eraldi põhjendada, miks ei ole vanematel võimalik otsuseid ühiselt teha. Näiteks kui vanematel on põhimõtteliselt erinev arusaam lapse ravist ja see võib kahjustada lapse huve, võib kohus anda terviseküsimustes ainuhooldusõiguse ühele vanemale. See ei tähenda automaatselt, et samale vanemale antakse ainuhooldusõigus ka hariduse, viibimiskoha või muude küsimuste üle.

Kohus hindab alati konkreetse pere olukorda ja lähtub eelkõige lapse huvidest. Seetõttu ei pruugi ühes asjas ainuhooldusõiguse andmist õigustanud asjaolud viia teise pere puhul sama tulemuseni.

4. Kas hooldusõigus lõpeb automaatselt, kui me lahutame?

Ei, lahutus või lahkuminek ei lõpeta vanemate ühist hooldusõigust. Vanemate ühised õigused ja kohustused lapse suhtes jäävad kehtima ka pärast abielu või kooselu lõppemist.

5. Mida teha, kui teine vanem takistab hooldusõiguse teostamist (nt ei anna nõusolekut dokumendi tegemiseks)?

Teise vanema keeldumine koostööst võib tuleneda nii soovist hooldusõiguse teostamist takistada kui ka siirast veendumusest, et nõusoleku andmine ei ole lapse huvides. Esmalt tasub järgida eespool toodud samm-sammulist tegevuskava. Kui see lahendust ei too, on võimalik pöörduda asjakohase avaldusega kohtu poole.

Kuula meie viimast podcasti

Arutlesime varasuhete teemal ning tõime välja mõned sagedamini esinevad probleemkohad ja lahendused.

Jäta mulle enda olukorra kirjeldus

Soovi korral võid minuga otse ühendust võtta või küsida vaba aega meie büroost.

Kontakt

Tallinn

Pärnu

Õigust mõistab ainult kohus (PS § 146). Kodulehel kasutatud näited on juhuslikud
ning kodulehe pidaja õiguslik hinnang ei pruugi kattuda kohtu seisukohtadega.