Kui vanemate teed lähevad lahku, kuhu jääb laps? Mida teha, kui laps ei taha teise vanema kodus olla?

Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Vanematel on omakorda õigus ja kohustus lapse elus osaleda. Kui vanemad ei suuda suhtluskorras kokku leppida või kokkulepet ei järgita, aitame Sul oma õigusi kaitsta ja leida lahenduse, mis arvestab lapse huve.

Mis on suhtluskord?

Lahkuminek lõpetab paarisuhte, kuid vanemlus jätkub. Suhtluskord määrab, millal ja kuidas laps kummagi vanemaga suhtleb ning temaga aega veedab. Vanemad võivad kokku leppida kindlas graafikus või korraldada suhtlemist paindlikult. Kui kokkuleppele ei jõuta, määrab suhtluskorra kohus.

Milleks on see vajalik?

Selge suhtluskord annab lapsele ja vanematele stabiilsuse ning teadmise, millal laps kummagi vanemaga aega veedab. See aitab ennetada arusaamatusi ja vähendada vanematevahelisi vaidlusi. Samas loob suhtluskord hea koostöö korral raamistiku, mida saab paindlikult kohandada lapse ja vanemate muutuvate vajadustega. Eelkõige peab suhtluskord toetama lapse suhet mõlema vanemaga ja lähtuma lapse huvidest.

Sinu samm-sammuline tegevuskava
suhtluskorra kokkuleppimiseks

Kuidas?

I samm: Hinda, kas kindla suhtluskorra puudumine on vanema või lapse jaoks probleem?

Kui vastus on „ei“, võib paindlikkus olla väärtus, mida ei ole vaja muuta.
Kui vastus on „jah“, liigu järgmise sammu juurde.

II samm: Leppige omavahel kokku prioriteedis – kas teie mõlema soov on pakkuda lapsele stabiilsust ja tuge.

Kui vastus on „jah“ ja saate omavahel teemat rahulikult arutada, siis liikuge järgmise sammu juurde.

III samm: Kaardistage lapse vajadused.

Enne graafiku planeerimist mõelge lapse päevarütmile ja liikumisele: kummagi vanema kaugus teineteisest, kaugus koolist, lasteaiast, huviringidest jne. Noorema lapse ja vanemate töö- või muude kohustuste puhul võib olla oluline tugivõrgustikuga (nt vanavanemad) arvestamine.

IV samm: Kasuta spetsialisti abi.

Saamaks selgust, mis võiks olla lapse parimates huvides, võid pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja (laste heaolu spetsialist, lastekaitsespetsialist) poole. 
Enda õiguste ja võimaluste, aga ka kohustuste täpsemaks teadasaamiseks võid julgelt pöörduda advokaadi poole. 

Eestis on võimalik kasutada vanematel ka riiklikku perelepitusteenust (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus).
Perelepituse eemärk ei ole vanemaid taas paarina kokku tuua, vaid eesmärk on lapse heaolust lähtuvate kokkulepete sõlmimine, sh suhtluskorra kokkuleppe sõlmimine.

V samm: Koostage plaan.

Alustage laiemast, seejärel liikuge detailide juurde.

Üldine raam: Näiteks nädal ühe vanema juures, nädal teisega. Kui see ei ole lapse või vanemate elukorralduse tõttu võimalik, siis pange paika näiteks suhtlus nädalavahetustel.

Erisused: Kuidas jagunevad pühade perioodid (jõulud, aastavahetus, jaanipäev jne) ja puhkused/koolivaheajad? See võib olla eriti oluline küsimus siis, kui üks vanem veedab üldise graafiku järgi lapsega märkimisväärselt vähem aega. Kui haige lapsega kodus olemiseks on vaja võtta hooldusleht, mis võib tähendada vanema sissetuleku vähenemist, võib oluliseks osutuda küsimus, kuidas seda korraldada, et lahendus tunduks õiglane (vanema sissetulek väheneb).

Logistika: Kui raamid on paigas, rääkige läbi, millal ja kus toimub lapse üleandmine ning kes lapse viib ja toob.

Vanemate suhtlus: Vajaduse korral leppige kokku, millises kanalis omavahel last puudutavat infot vahetate (e-kiri, telefonikõne, sõnumid, suhtlusrakendused) ning millist infot teiselt vanemalt oodatakse.

VI samm: Kokkuleppe vormistamine.

Suhtluskorra kokkulepe võib olla suuline, kui vaidluste vältimiseks soovitame selle kirja panna selliselt, et mõlemad vanemad väljendevad oma nõusolekut (allkirjastatud kokkulepe, e-kirja teel selge sõnastuse ja nõusolekute saatmine teineteisele).

Riikliku perelepituse käigus kokkuleppe jõudmisel soovitame kokkuleppe vormistada lepitaja abiga ning Sotsiaalkindlustusameti kinnitusega. Sellise kokkuleppe rikkumisel on võimalik pöörduda otse kohtutäituri poole.

Kui omavahelised kokkulepped ei õnnestu

Abi on olemas ka siis, kui vanemate omavahelist mõistmist ja kokkulepet ei sünni. See on Sinu investeering lapse heaolusse.

Läbirääkimised, nõustamine

Alati ei pea kohe kohtu poole vaatama, kui kahekesi arutades tekib erimeelsusi. Soovitame pidada nõu advokaadiga, et saaksid teadmise ja kindluse, kas järeleandmiste tegemine oleks mõistlik või oleks planeeritav järeleandmine juba lapse huvide kahjustamine. Advokaadi abiga on võimalik teise poolega läbirääkimisi pidada ka enne kohtu poole pöördumist.

Kohtusse pöördumine

Kohtusse pöördumine on viimane, kuid siiski vaidlust lõplikult lahendav abinõu. Kui kohus tundub hirmutav, siis küsi endalt: kas tahan lõpuks selgust ja kindlustunnet, või olen valmis jätkama lõputult segaste vaidlustega, millega jätkub ka hirm ja turvalisuse puudumine? Üldjuhul tuleb kohtu poole pöördudes esitada tõend perelepituste edutuse kohta.

MILLEST ALUSTADA?

Katrin on Sinu kõrval: 19+ aastat kogemust perekonnaõiguses, sh suhtluskorra vaidlustes.

Konsultatsioon: Võta minuga ühendust, kui tunned ennast ebakindlalt ja ei tea, kas oled teise poolega läbirääkimistes õigel teel.
Tegevuskava: Konsultatsiooni tulemusel koostan vastavalt Sinu olukorrale ja soovidele personaalse tegevuskava, kuidas suhtluskorra küsimustega edasi minna. Soovi korral asume koos tegevuskava ellu viima, teeme vastavalt olukorra kujunemisele kohandusi ning aitan Sind läbirääkimistes ja kogu asjaajamises.
Esindus kohtus: Kui on vaja kohtu poole pöörduda, aitan koostada kõik vajalikud avaldused ja muud menetlusdokumendid. Samuti nõustan, milliseid tõendeid võib olla vaja kohtule esitada. Olen Sinuga kaasas kohtuistungitel ja aitan kõiges, mis kohtumenetlust puudutab.
Lõpplahendus: Olen Su kõrval kogu teekonna vältel ja aitan emotsioonidest välja sõeluda faktid, et saavutada õiglane tulemus.

Korduma kippuvad küsimused

1. Mida teha, kui laps keeldub teise vanema juurde minemast?

See on üks keerulisemaid olukordi. Esimese sammuna tuleks rahulikult püüda aru saada keeldumise põhjustest (nt kas see on hirm, ebamugavustunne või lihtsalt soov pooleliolevat mängu jätkata), kuid meeles tuleb pidada, et see ei tohi muutuda lapse küsitlemiseks ja ülekuulamiseks. Vanemad peaksid püüdma omavahel koostööd teha, et last julgustada, kuid kui keeldumine on korduv ja põhjendatud, tuleb mõelda vastavalt olukorrale spetsialistide kaasamisele: lastekaitsetöötaja, psühholoog, terapeut. Kui lapse keeldumisel tekib või süveneb konflikt teise vanemaga, võib õige samm olla kohtu poole pöördumine.

2. Kas ma tohin lapsega välismaale reisida?

Kõik reisid tuleks teise vanemaga kooskõlastada, kuna reisimisel peab vanemal kaasas olema teise vanema nõusolek. Kui reis kattub teise vanema suhtlusajaga, on oluline muudatus suhtluskorras selgelt fikseerida, leppides vajadusel kokku, kuidas teise vanema suhtluskorra aeg asendatakse.

3. Kuidas toimub lapse üleandmine, kui vanemate vahel on pinged?

Kui otsene kohtumine tekitab konflikte, on soovitatav määrata üleandmiseks neutraalne koht (nt lasteaed, kool või mõni teine avalik asukoht). Vajadusel võib paluda abi lastekaitsetöötajalt või muult isikult, kelle poolt lapse üleandmist aktsepteerivad mõlemad vanemad.

4. Kas suhtluskord on kohustuslik ka siis, kui teine vanem ei maksa elatist?

Oluline on meeles pidada, et suhtluskord ja elatis on juriidiliselt kaks eraldi teemat. Suhtluskord on lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Elatise maksmata jätmine ei anna õigust takistada lapse kohtumist teise vanemaga, samamoodi nagu suhtluskorra rikkumine ei vabasta elatise maksmisest.

5. Mis saab siis, kui kokkulepitud graafikust ei peeta kinni?

Kui üks pool rikub korduvalt kokkulepet, on see märk, et praegune kord ei toimi või vajab juriidilist sekkumist. Esimese sammuna tuleb püüda teise vanemaga suhelda ning saada selgust rikkumise põhjustes. Vanematel on võimalik alati kokku leppida senise suhtluskorra muutmises. Kui aga rikkumine on pahatahtlik ja kahjustab lapse huve, tuleb kaaluda kohtu poole pöördumist. Teatud juhtudel on võimalik pöörduda kohtutäituri poole (Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud kokkulepe; suhtluskord on juba kohtus kindlaks määratud), kes aitab tagada olemasoleva suhtluskorra täitmist.

Kuula meie viimast podcasti

Arutlesime varasuhete teemal ning tõime välja mõned sagedamini esinevad probleemkohad ja lahendused.

Jäta mulle enda olukorra kirjeldus

Soovi korral võid minuga otse ühendust võtta või küsida vaba aega meie büroost.

Kontakt

Tallinn

Pärnu

Õigust mõistab ainult kohus (PS § 146). Kodulehel kasutatud näited on juhuslikud
ning kodulehe pidaja õiguslik hinnang ei pruugi kattuda kohtu seisukohtadega.