Lapsel on õigus suhelda ja veeta aega oma mõlema vanemaga.

Aga mis saab siis, kui vanemad ei suuda suhtluskorras kokku leppida? Või kui üks vanem ei pea kokkulepetest kinni? Ka sellises olukorras on lahendused olemas.

Mis on suhtluskord?

Lahkuminek lõpetab suhte täiskasvanute vahel, kuid vanemlus jääb kestma. Suhtluskord ei ole ühele vanemale minev “õigus lapsele” või “kohustus teda üle anda”, vaid lapse õigus stabiilsele ja prognoositavale suhtlusele mõlema vanemaga.

Suhtluskord on kokkulepe, mis määrtleb täpselt, millal laps viibib koos ühe või teise vanemaga (tavapärane aeg, koolivaheajad, pühad, sünnipäevad).

Milleks on see vajalik?

Selged reeglid vähendavad konflikte vanemate vahel ja annavad lapsele teadmise ja stabiilsuse eesoleva osas.

Sinu samm-sammuline tegevuskava
lapsele parima lahenduseni jõudmiseks

Kuidas?

I samm: Leppige omavahel kokku prioriteedis – kas teie mõlema soov on pakkuda lapsele stabiilsust ja tuge.

Kui vastus on „jah“ ja saate omavahel teemat rahulikult arutada, siis liikuge järgmise sammu juurde.

II samm: Kaardistage lapse põhivajadused.

Enne graafiku planeerimist mõelge lapse päevarütmile. Kool, lasteaed, huviringid, trennid jne.

III samm: Koostage kirjalik plaan.

Soovitame alati sõlmida kirjaliku kokkuleppe, isegi kui hetkel on suhted head.

Tavapärane graafik: Nädal ühe vanema juures, nädal teisega, arvestage ka nädalavahetustega. Kui ühe vanema töö ei võimalda tervet nädalat lapsega veeta, siis peab graafikus see kajastuma.

Erisused: Kuidas jagunevad pühade perioodid (jõulud, jaanipäev, aastavahetus jne) ja (suve)puhkused/reisid? Ka nendele asjaoludele tuleks ette mõelda.

Logistika: Kes toob lapse ja kes viib? Kus ja millal toimub üleandmine?

IV samm: Kinnitage kokkulepe (valikuline).

Kui soovite, et kokkuleppel oleks juriidiline jõud, saate lasta selle kinnitada notaril või pöörduda perelepitaja poole. See on "turvavõrk" tulevikuks, mis kaitseb nii vanemaid kui ka lapsi.

Kui omavahelised kokkulepped ei õnnestu

Abi on olemas ka siis, kui vanemate omavahelist mõistmist ja kokkulepet ei sünni. See on sinu investeering lapse heaolusse.

Läbirääkimised, nõustamine

Alati ei pea kohe kohtu poole vaatama, kui kahekesi arutades tekib erimeelsusi. Soovitame pidada nõu advokaadiga, et saaksid teadmise ja kindluse, kas järeleandmiste tegemine oleks mõistlik või oleks planeeritav järeleandmine juba enese kahjustamine. Advokaadi abiga on võimalik teise poolega läbirääkimisi pidada ka enne kohtu poole pöördumist.

Kohtusse pöördumine

Kohtusse pöördumine on viimane, kuid siiski vaidlust lõplikult lahendav abinõu. Kui kohus tundub hirmutav, siis küsi endalt: kas tahan selle vaidluse ära lõpetada ja eluga edasi minna või olen valmis jätkama lõputult segaste vaidlustega, millega jätkub ka hirm ja turvalisuse puudumine?

MILLEST ALUSTADA?

Katrin on Sinu kõrval – üle 20 aasta kogemust perekonnaõiguses, sh suhtluskorraga.

Konsultatsioon: Võta minuga ühendust, kui tunned ennast ebakindlalt ja ei tea, kas oled teise poolega läbirääkimistes õigel teel.
Tegevuskava: Konsultatsiooni tulemusel koostan vastavalt Sinu olukorrale ja soovidele personaalse tegevuskava, kuidas suhtluskorra küsimustega edasi minna. Soovi korral asume koos tegevuskava ellu viima, teeme vastavalt olukorra kujunemisele kohandusi ning aitan Sind läbirääkimistes ja kogu asjaajamises.
Lõpplahendus: Olen Su kõrval kogu teekonna välte ja aitan emotsioonides välja sõeluda faktid, et saavutada õiglane tulemus.

Korduma kippuvad küsimused

1. Mida teha, kui laps keeldub teise vanema juurde minemast?

See on üks keerulisemaid olukordi. Esimese sammuna tuleks rahulikult välja selgitada keeldumise põhjus (kas see on hirm, ebamugavustunne või lihtsalt soov pooleliolevat mängu jätkata). Vanemad peaksid püüdma omavahel koostööd teha, et last julgustada, kuid kui keeldumine on korduv ja põhjendatud, võib olla vajalik suhtluskorra muutmine või psühholoogi kaasamine.

2. Kas ma tohin lapsega välismaale reisida, kui meil on ühine hooldusõigus?

Tavapärase suhtluskorra raames toimuvad lühiajalised reisid tuleks teise vanemaga kirjalikult (nt e-kirja teel) kooskõlastada. Kui aga reis kattub teise vanema suhtlusajaga või tegemist on pikema puhkusega, peab olema selge kokkulepe logistika ja asendusaegade osas.

3. Kuidas toimub lapse üleandmine, kui vanemate vahel on pinged?

Kui otsene kohtumine tekitab konflikte, on soovitatav määrata üleandmiseks neutraalne koht (nt lasteaed, kool või mõni teine avalik asukoht). Selge logistiline plaan, kus on kirjas, kes toob ja kes viib, vähendab ootamatuid kokkupuuteid ja pingeid.

4. Kas suhtluskord on kohustuslik ka siis, kui teine vanem ei maksa elatist?

Oluline on meeles pidada, et suhtluskord ja elatis on juriidiliselt kaks eraldi teemat. Suhtluskord on lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Elatise maksmata jätmine ei anna õigust takistada lapse kohtumist teise vanemaga, samamoodi nagu suhtluskorra rikkumine ei vabasta elatise maksmisest.

5. Mis saab siis, kui kokkulepitud graafikust ei peeta kinni?

Kui üks pool rikub korduvalt kokkulepet, on see märk, et praegune kord ei toimi või vajab juriidilist sekkumist. Veendu, et oled teisele vanemale eelnevalt kirjalikul viisil kokkulepete rikkumistest kirjutanud. Kui see aga tulemust ei too, siis soovitame pöörduda advokaadi poole, kes aitab läbi kohtumenetluse kindlaksmääratud kord ametlikult kinnitada. Kui ametlik kinnitus on olemas, millest endiselt üks vanematest kinni ei pea, saab selle kokkuleppe täitmist aidata tagada kohtutäitur.

Kuula meie viimast podcasti

Arutlesime varasuhete teemal ning tõime välja mõned sagedamini esinevad probleemkohad ja lahendused.

Jäta mulle enda olukorra kirjeldus

Soovi korral võid minuga otse ühendust võtta või küsida vaba aega meie büroost.

Kontakt

Tallinn

Pärnu

Õigust mõistab ainult kohus (PS § 146). Kodulehel kasutatud näited on juhuslikud
ning kodulehe pidaja õiguslik hinnang ei pruugi kattuda kohtu seisukohtadega.